Blogi
Valmistume Pariisi sõiduks
Pariisi disainimess
Kool on läbi!
Esimesed mõtted pärast nelja aasta pikkust õppeprotsessi/mist:)
Uskumatu, aga tõsi. Neli aastat kestnud klaasipuhumise assistendi õppeprotsess on Olustvere TM Koolis lõppenud.
Alustades 2019 oli hoopis teine aeg. Elu tundus rahulik, isegi igav. Majandus oli stabiilne ja elektri hind madal.
Tagantjärgi targutades on selge, et asjadele järgi mõeldes kaaluksin praegu juba hoopis tõsisemalt, kas tasub oma elust paar aastat raisata, et õppida eriala, mille tulevik on tume või siis pigem juba ausalt öeldes- süsimust.
Kes ütleb, et karmat pole, eksib rängalt. Võrdleksin oma õppeprotsessi aastatega Tartu Ülikoolis ja Olustveres toimus kõik vice versa.
Ülikooli aastatel olid mul ülilahedad kursakaaslased, pidu- pillerkaar ja mõõdukas kogus optimismi vaatamata keerulistele aegadele ühiskonnas. Eksamitel vedas ja kõik kulges kuidagi ladusalt. Õppejõud olid küll alamakstud, aga suhtusid tudengitesse suhteliselt soosivalt. Turumajandus ei olnud veel kellelgi pead päris segi ajanud.
Olustveres hakkas pull pihta juba esimesel sessil. Nelja aasta vältel oli psühhiaatriat rohkem kui ülikooli vastaval kursusel kokku. Lisaks veel koroona, sõda ja ühiskondlikud kataklüsmid. Nüüd on ajad sellised, et inimesed reageerivad kõigele valulikumalt ja tervet mõistust on vähemaks jäänud. Koolitöös ka.
Ütleks Kivirähu sõnadega, et nelja õppeaasta jookusul Olustveres "sai naerda ja nutta", nagu teatris ikka. Õnneks oli ka Olustveres õppejõude, kes ei lasknud lihtsalt nööri alt läbi pugeda ja tänu sellele sai õppekava ka korralikult läbitud. Isegi klaasipuhumine sai enam- vähem selgeks.
Nüüd peab ise hakkama saama ja edasi tegutsema.
Istusin pärast novembri sessi Olustvere stuudios ja mõtlesin, et kui palju on olnud eneseületamist, aga töö klaasiga tundub ikkagi tore ja huvitav. Kahju, et paljud võimalused on lõppenud ja ilmselt oli meie kursus viimane, kes sellisel tasemel lõpetas.
Eks peab siis ennast tõestama, kogu raha eest, nagu öeldakse:)))
Lisan siia oma kooli lõpu portfoolio. Tehtud on see nii , nagu komisjonile meeldiks, aga ülevaate koolitöödest kindlasti saab. Elo_Sein_Portfoolio.pdf
Pildil Direktor, Tähtis Tädi ja rõõmus õpilane:)))
Uskumatu, aga tõsi. Neli aastat kestnud klaasipuhumise assistendi õppeprotsess on Olustvere TM Koolis lõppenud.
Alustades 2019 oli hoopis teine aeg. Elu tundus rahulik, isegi igav. Majandus oli stabiilne ja elektri hind madal.
Tagantjärgi targutades on selge, et asjadele järgi mõeldes kaaluksin praegu juba hoopis tõsisemalt, kas tasub oma elust paar aastat raisata, et õppida eriala, mille tulevik on tume või siis pigem juba ausalt öeldes- süsimust.
Kes ütleb, et karmat pole, eksib rängalt. Võrdleksin oma õppeprotsessi aastatega Tartu Ülikoolis ja Olustveres toimus kõik vice versa.
Ülikooli aastatel olid mul ülilahedad kursakaaslased, pidu- pillerkaar ja mõõdukas kogus optimismi vaatamata keerulistele aegadele ühiskonnas. Eksamitel vedas ja kõik kulges kuidagi ladusalt. Õppejõud olid küll alamakstud, aga suhtusid tudengitesse suhteliselt soosivalt. Turumajandus ei olnud veel kellelgi pead päris segi ajanud.
Olustveres hakkas pull pihta juba esimesel sessil. Nelja aasta vältel oli psühhiaatriat rohkem kui ülikooli vastaval kursusel kokku. Lisaks veel koroona, sõda ja ühiskondlikud kataklüsmid. Nüüd on ajad sellised, et inimesed reageerivad kõigele valulikumalt ja tervet mõistust on vähemaks jäänud. Koolitöös ka.
Ütleks Kivirähu sõnadega, et nelja õppeaasta jookusul Olustveres "sai naerda ja nutta", nagu teatris ikka. Õnneks oli ka Olustveres õppejõude, kes ei lasknud lihtsalt nööri alt läbi pugeda ja tänu sellele sai õppekava ka korralikult läbitud. Isegi klaasipuhumine sai enam- vähem selgeks.
Nüüd peab ise hakkama saama ja edasi tegutsema.
Istusin pärast novembri sessi Olustvere stuudios ja mõtlesin, et kui palju on olnud eneseületamist, aga töö klaasiga tundub ikkagi tore ja huvitav. Kahju, et paljud võimalused on lõppenud ja ilmselt oli meie kursus viimane, kes sellisel tasemel lõpetas.
Eks peab siis ennast tõestama, kogu raha eest, nagu öeldakse:)))
Lisan siia oma kooli lõpu portfoolio. Tehtud on see nii , nagu komisjonile meeldiks, aga ülevaate koolitöödest kindlasti saab. Elo_Sein_Portfoolio.pdf
Pildil Direktor, Tähtis Tädi ja rõõmus õpilane:)))
Esimene ametlik avalik üritus
01.12.23 Kirbel Klaasistuudio ja Puhu Klaasistuudio toodete esitlus Tallinna Loomeinkubaatoris.
Adventures in Bayerwald
Lihtne on luua head narratiivi kui juhendajateks on John Moran ja Stephen Paul Day. Kas vajutame punast nuppu- või ei vajuta:)))
Interdistsiplinaarne skulptuurikursus Frauenaus
John Moran ja Stephen Paul Day andsid endast sellel kursusel tõepoolest kõik:) Ja õpilased ka.